Ajalugu

MUSTVEE LINNARAAMATUKOGU AJALUGU 

17. sajandi lõpus hakkas Peipsi piirkonda, sealhulgas ka Mustveesse, tulema Venemaalt vanausulisi ehk raskolnikuid. 19. sajandi alguses saabusid põgenikud Poola-Liivimaalt. 1869. aastal sai Mustvee iseseisvaks vallaks. 1881. aastal asutati Mustvees Muusika- ja Mänguselts "Sõprus". Seltsi ülesandeks oli peoõhtute, ettelugemiste ja loengute korraldamine. Ühe punktina oli nende põhikirjas ka raamatukogu asutamine, mis sai teoks 1882. aastal. 1904. aastal oli Mustvee “Sõpruse” seltsi raamatukogul 233 lugejat. Karskuskuratooriumi Tartu Maakonna Komitee liikmete koosolekul 21. aprillil 1901 otsustati lugemislaua avamine Mustvees, mis kinnitati Liivimaa kuberneri poolt 1903. aastal. Lugemislaua töö eest vastutavaks isikuks sai Võtikvere metsaülem Jaroslav Semozilski. Sellest raamatukogust hakkaski arenema praegune Mustvee raamatukogu. 3. aprillil 1906 anti Mustvee Ministeeriumikooli raamatukogu-lugemislaud üle köster-kooliõpetajale Gustav Buckile. Vahepealsed andmed raamatukogu kohta on hävinenud ja järgmised statistilised andmed leiduvad aastast 1911: lugejaid oli 200, laenutusi (laenutamine toimus ka lugemislauas) 2100, lugemislaua kasutajate arv 3700. Juhatajaks oli Gustav Buck, keda tulebki ilmselt pidada esimeseks raamatukogu juhatajaks.

1918-1940
Mustvees tegutsenud mitmetest raamatukogudest olid edukamad Mustvee Eesti Hariduse ja Sõpruse Seltsi “Ühendus” raamatukogu ja Mustvee Vene Hariduse Seltsi raamatukogu, mõlemad kuulusid ka avalikkude raamatukogude võrku. Mustvee Eesti Hariduse ja Sõpruse Seltsi raamatukogu asutati kahekümnendate aastate teisel poolel ja see oli üks väheseid suurte raamatute arvuga raamatukogusid Jõgevamaal ning asus seltsi enda majas. Mustvee Vene Hariduse Seltsi raamatukogu asus vene kooli ruumides. 
1918. aastal loodud ja sama aasta 25. märtsil nime saanud Mustvee Eesti Haridusselts tegutses edukalt üle kahe aastakümne. Tema hingeks oli Gustav Tooming – kauaaegne edumeelne õpetaja ja koolijuhataja. 1920. aastal anti karskuskuratooriumi kinnis- ja vallasvara Eesti Karskusliidu kui õigusjärglase poolt üle Mustvee Eesti Haridusseltsile.
Raamatukogu asemel olid aga tühjad raamatukapid, kuna kogu oli võimuvahetuse ajal Mustvee elanikkonna poolt laiali kantud. Samal aastal otsustas Eesti Haridusselts siiski raamatukogu uuesti avada. Selleks tehti seltsi juhatuse liikmele Joosep Koppelile ülesandeks käia majast majja ja elanikelt raamatukogu templitega raamatud kokku koguda. Antud ülesanne tundus esialgu küsitav, kuid osutus oodatust kergemaks. Tarvitses vaid leida esimene maja otsitavate raamatutega, kui järgmiste avastamine toimus nn. „ahelreaktsiooni“ korras: raamatute loovutaja oli kohe abivalmilt nõus juhatama, kust sama päritoluga raamatuid võib leida.  
1920. aastal teostati raamatute liigitamine ja koostati alfabeetiline ning süstemaatiline kataloog. Kogu ähvardas aga riknemine, sest raamatukapid asusid endise kõrtsi ruumides, mis olid ehitatud maakividest ja kogu aeg niisked. Raamatud läksid hallitama, seetõttu paigutati raamatukogu ajutiselt korterisse, sidekontori majja 

1923. aastal kolis raamatukogu vanasse kohta tagasi, raamatukogus oli 700 köidet. 1925. aastal oli kogu suuruseks 778 köidet, kasutajaid 290. 
1934. aasta rahvaloenduse andmeil elas Mustvees 2811 inimest, mehi 1340, naisi 1501; neist eestlasi 1006, venelasi 1784, ülejäänud muudest rahvustest.

1940-1970

Avalikud raamatukogud hakkasid rahvaraamatukogude nime kandma 1940. aastal. 1940. aastal oli Mustvee raamatukogus ca 3000 köidet, mis kõik 1941. aasta sõjatules hävisid.  
1. oktoobril 1942 oli Mustvees 1908 elanikku, neist mehi 910 ja naisi 998.
Uue raamatukogu asutamiseks puudusid haridusseltsil materiaalsed vahendid ja uut fondi tuli hakata asutama lahkete annetajate kaasabil. Appi tuli õnnelik juhus. Mustvee apteegi töötaja Valve Lubja oli oma ülikooliaastail käinud vabatahtlikuna abistamas Tartu Ülikooli raamatukogus ja tal õnnestus saada terve koorem raamatuid. Endal tuli kanda ainult pakkimise ja transpordi kulud. See oli osa Petseri linna raamatukogu fondist, mis sõja algul oli Tartusse evakueeritud ja hiljem sinna lihtsalt unustatud. Köidete arv oli küllalt suur, sisaldades nii ilukirjandust kui ka teaduslikke väljaandeid eesti ja ka vene keeles. 
1944. aasta rinde lähenemisel evakueeriti osa ilukirjandust Sadalasse, kus see sõjakeerises kaduma läks. Aastaaruande järgi alustas ametliku nimetusega Mustvee Linna Avalik Raamatukogu tööd jälle 1. jaanuaril 1945. aastal, asupaigaga Mustvee Linna TSN Täitevkomitee ruumes. 
1945. aastal oli inventeerituid raamatuid arvel 332 eksemplari. Aastaaruanne saadeti Tartu Kultuurharidusosakonnale. Raamatukogu sai nimeks Mustvee Linna Keskraamatukogu ja raamatukogu juures oli ka lasteosakond. Töötajaid oli üks, s.o. juhataja. Raamatukokku oli tellitud juba 10 nimetust ajalehti ja 4 ajakirja.
1954. aastal kolis raamatukogu jälle ja sai ruumid Mustvee rajooni parteikomitee majas. 
Samal aastal sai raamatukogu ka esimesed raamaturiiulid. Raamatukogu juhatajana asus tööle Linda Liinve, kes töötas raamatukogus kuni aastani 1984.
1958. aastal asus tööle Ariadna Neverovskaja, kes töötas raamatukogus astani 1989. 1959. aastal saab raamatukogu endale uue nime: Mustvee Linna Raamatukogu. Mustvee rajoon liideti Jõgeva rajooniga.
1961. aastal kolis raamatukogu viimast korda. Kultuurikeskusega ühe katuse all ollakse tänini.
1967. aastal asus laenutajana tööle Antonina Aganitš (Prusakova), kes töötas Mustvee Linnaraamatukogus kuni aastani 2010.

1971-1989

1970ndatel algas raamatukogude tsentraliseerimine. 1973. aastal kasutati viimast aastat Mustvee Linna Raamatukogu nimetust. 1974. aasta algul saadeti aastaaruanded oma tööst juba Jõgeva Keskraamatukogule, asukohaga Põltsamaal.
1980. aasta algas raamatukogus inventuuriga. 1980. aastal oli fondis 27909 eksemplari, lugejaid oli 1258, neist lapsi 382. Raamatufond jagunes peaaegu pooleks, rohkem oli siiski eestikeelset kirjandust.
1986. aastal asus tööle Helle Habakuk. 1989. aasta lõpul oli fondi suurus 35831 eksemplari, lugejaid oli 1004, neist lapsi 311.

1990-2009

1992. aastal alustati tööd Mustvee Linnavalitsuse alluvuses. Raamatukogu sisetöö jätkus senistes vormides, tunduvalt vähenesid aga raamaturahad. 1992. aasta veebruarikuus oli raamatukogus praktikal Viljandi Kultuurikolledži üliõpilane Jelena Kivimurd, kes kooli lõpetamise järel 1994. aastal Mustvee Linnaraamatukokku ka tööle tuli. Alates 1992. aasta novembrist hakkas raamatukogus koos käima käsitööring, millest kasvas välja Naisteklubi, kes siiamaani igal neljapäeval raamatukokku koguneb.
1996. aasta tõi raamatukogu ellu ühe negatiivse muudatuse. 28. veebruaril võttis linnavolikogu vastu otsuse kultuuriasutuste reorganiseerimise kohta. Selle tulemusena liideti Mustvee kultuurimaja ja raamatukogu. Raamatukogus kadus juhataja ametikoht, senine juhataja Jelena Kivimurd jäi tööle vanemraamatukoguhoidjana. Moodustatud kultuurikeskuse direktorina asus tööle endine kultuurimaja juhataja Evdokia Abakanova.
1998. aastal asus tööle Lukija Suvorova. 2001. aastal lahkus töölt Jelena Kivimurd, tema asemele tuli Liidia Krehhova. Raamatukogu tähistas oma 100. aasta juubelit. Liidia Krehova lahkus töölt 2003. aastal ja tema asemele asus tööle Laidi Zalekešina, kes samal aastal asus õppima Viljandi Kultuurikolledžis raamatukogunduse ja infoteaduse erialal, mille lõpetas 2008. aastal. 2004. aastal sai Mustvee Kultuurikeskusest jälle kaks üksust – Mustvee Kultuurikeskus ja Mustvee Linnaraamatukogu. 
Linnaraamatukogu sai omale esimese tööarvuti 2003. aastal. Raamatukoguprogramm RIKS saadi paar aastat hiljem. Alates 2005. aastast sisestati kõik uute raamatute andmed arvutisse. 2007. aastal alustati raamatukogus osalise elektroonilise laenutusega, 2008. aastal mindi täielikult üle elektroonilisele laenutamisele.
2009. aasta toob Mustvee Linnaraamatukogule kauaoodatud juurdeehituse ja täieliku renoveerimise. Projekt valmis, aprillis kuulutati välja avalik hange ja suve alguses asuti jälle kolima.