Arengukava 2010-2015

SISSEJUHATUS

Mustvee Linnaraamatukogu arengukava valmib aastateks 2010-2015. Arengukava koostamise tingis vajadus asutuse tööd paremini planeerida. Raamatukogu näeb arengukava vajalikkust endale järgmistel põhjustel:

  • raamatukogu edasiseks arenguks vajalike eelduste kirjeldamine

  • potentsiaalsete arengute ja muutuste kirjeldamine, mis on olulised raamatukogu põhitegevust toetavate tegevuste säilitamiseks ja edasiarendamiseks

Arengukava koosneb raamatukogu ajaloo ja hetkeolukorrast, meeskonnast, strateegilistest põhikomponentidest (missioon, visioon, põhieesmärgid), sise- ja väliskeskkonna analüüsist, ressurssidest.

Arengukava koostajateks on Mustvee Linnaraamatukogu töötajad.

I AJALUGU

17. sajandi lõpus hakkas Peipsi piirkonda, sealhulgas ka Mustveesse, tulema Venemaalt vanausulisi ehk raskolnikuid. 19. sajandi alguses saabusid põgenikud Poola-Liivimaalt. 1869. aastal sai Mustvee iseseisvaks vallaks. 1881. aastal asutati Mustvees Muusika- ja Mänguselts "Sõprus". Seltsi ülesandeks oli peoõhtute, ettelugemiste ja loengute korraldamine. Ühe punktina oli nende põhikirjas ka raamatukogu asutamine, mis sai teoks 1882. aastal. 1904. aastal oli Mustvee “Sõpruse” seltsi raamatukogul 233 lugejat. Karskuskuratooriumi Tartu Maakonna Komitee liikmete koosolekul 21. aprillil 1901 otsustati lugemislaua avamine Mustvees, mis kinnitati Liivimaa kuberneri poolt 1903. aastal. Lugemislaua töö eest vastutavaks isikuks sai Võtikvere metsaülem Jaroslav Semozilski. Sellest raamatukogust hakkaski arenema praegune Mustvee raamatukogu. 3. aprillil 1906 anti Mustvee Ministeeriumikooli raamatukogu-lugemislaud üle köster-kooliõpetajale Gustav Buckile. Vahepealsed andmed raamatukogu kohta on hävinenud ja järgmised statistilised andmed leiduvad aastast 1911: lugejaid oli 200, laenutusi (laenutamine toimus ka lugemislauas) 2100, lugemislaua kasutajate arv 3700. Juhatajaks oli Gustav Buck, keda tulebki ilmselt pidada esimeseks raamatukogu juhatajaks.

1918-1940

Mustvees tegutsenud mitmetest raamatukogudest olid edukamad Mustvee Eesti Hariduse ja Sõpruse Seltsi “Ühendus” raamatukogu ja Mustvee Vene Hariduse Seltsi raamatukogu, mõlemad kuulusid ka avalikkude raamatukogude võrku. Mustvee Eesti Hariduse ja Sõpruse Seltsi raamatukogu asutati kahekümnendate aastate teisel poolel ja see oli üks väheseid suurte raamatute arvuga raamatukogusid Jõgevamaal ning asus seltsi enda majas. Mustvee Vene Hariduse Seltsi raamatukogu asus vene kooli ruumides. 
1918. aastal loodud ja sama aasta 25. märtsil nime saanud Mustvee Eesti Haridusselts tegutses edukalt üle kahe aastakümne. Tema hingeks oli Gustav Tooming – kauaaegne edumeelne õpetaja ja koolijuhataja. 1920. aastal anti karskuskuratooriumi kinnis- ja vallasvara Eesti Karskusliidu kui õigusjärglase poolt üle Mustvee Eesti Haridusseltsile.
Raamatukogu asemel olid aga tühjad raamatukapid, kuna kogu oli võimuvahetuse ajal Mustvee elanikkonna poolt laiali kantud. Samal aastal otsustas Eesti Haridusselts siiski raamatukogu uuesti avada. Selleks tehti seltsi juhatuse liikmele Joosep Koppelile ülesandeks käia majast majja ja elanikelt raamatukogu templitega raamatud kokku koguda. Antud ülesanne tundus esialgu küsitav, kuid osutus oodatust kergemaks. Tarvitses vaid leida esimene maja otsitavate raamatutega, kui järgmiste avastamine toimus nn. „ahelreaktsiooni“ korras: raamatute loovutaja oli kohe abivalmilt nõus juhatama, kust sama päritoluga raamatuid võib leida.  
1920. aastal teostati raamatute liigitamine ja koostati alfabeetiline ning süstemaatiline kataloog. Kogu ähvardas aga riknemine, sest raamatukapid asusid endise kõrtsi ruumides, mis olid ehitatud maakividest ja kogu aeg niisked. Raamatud läksid hallitama, seetõttu paigutati raamatukogu ajutiselt korterisse, sidekontori majja 

1923. aastal kolis raamatukogu vanasse kohta tagasi, raamatukogus oli 700 köidet. 1925. aastal oli kogu suuruseks 778 köidet, kasutajaid 290. 
1934. aasta rahvaloenduse andmeil elas Mustvees 2811 inimest, mehi 1340, naisi 1501; neist eestlasi 1006, venelasi 1784, ülejäänud muudest rahvustest.

1940-1970

Avalikud raamatukogud hakkasid rahvaraamatukogude nime kandma 1940. aastal. 1940. aastal oli Mustvee raamatukogus ca 3000 köidet, mis kõik 1941. aasta sõjatules hävisid.  
1. oktoobril 1942 oli Mustvees 1908 elanikku, neist mehi 910 ja naisi 998.
Uue raamatukogu asutamiseks puudusid haridusseltsil materiaalsed vahendid ja uut fondi tuli hakata asutama lahkete annetajate kaasabil. Appi tuli õnnelik juhus. Mustvee apteegi töötaja Valve Lubja oli oma ülikooliaastail käinud vabatahtlikuna abistamas Tartu Ülikooli raamatukogus ja tal õnnestus saada terve koorem raamatuid. Endal tuli kanda ainult pakkimise ja transpordi kulud. See oli osa Petseri linna raamatukogu fondist, mis sõja algul oli Tartusse evakueeritud ja hiljem sinna lihtsalt unustatud. Köidete arv oli küllalt suur, sisaldades nii ilukirjandust kui ka teaduslikke väljaandeid eesti ja ka vene keeles. 
1944. aasta rinde lähenemisel evakueeriti osa ilukirjandust Sadalasse, kus see sõjakeerises kaduma läks. Aastaaruande järgi alustas ametliku nimetusega Mustvee Linna Avalik Raamatukogu tööd jälle 1. jaanuaril 1945. aastal, asupaigaga Mustvee Linna TSN Täitevkomitee ruumes. 
1945. aastal oli inventeerituid raamatuid arvel 332 eksemplari. Aastaaruanne saadeti Tartu Kultuurharidusosakonnale. Raamatukogu sai nimeks Mustvee Linna Keskraamatukogu ja raamatukogu juures oli ka lasteosakond. Töötajaid oli üks, s.o. juhataja. Raamatukokku oli tellitud juba 10 nimetust ajalehti ja 4 ajakirja.
1954. aastal kolis raamatukogu jälle ja sai ruumid Mustvee rajooni parteikomitee majas. 
Samal aastal sai raamatukogu ka esimesed raamaturiiulid. Raamatukogu juhatajana asus tööle Linda Liinve, kes töötas raamatukogus kuni aastani 1984.
1958. aastal asus tööle Ariadna Neverovskaja, kes töötas raamatukogus astani 1989. 1959. aastal saab raamatukogu endale uue nime: Mustvee Linna Raamatukogu. Mustvee rajoon liideti Jõgeva rajooniga.
1961. aastal kolis raamatukogu viimast korda. Kultuurikeskusega ühe katuse all ollakse tänini.
1967. aastal asus laenutajana tööle Antonina Aganitš (Prusakova), kes töötas Mustvee Linnaraamatukogus aastani 2010.

1971-1989

1970ndatel algas raamatukogude tsentraliseerimine. 1973. aastal kasutati viimast aastat Mustvee Linna Raamatukogu nimetust. 1974. aasta algul saadeti aastaaruanded oma tööst juba Jõgeva Keskraamatukogule, asukohaga Põltsamaal.
1980. aasta algas raamatukogus inventuuriga. 1980. aastal oli fondis 27909 eksemplari, lugejaid oli 1258, neist lapsi 382. Raamatufond jagunes peaaegu pooleks, rohkem oli siiski eestikeelset kirjandust.
1986. aastal asus tööle Helle Habakuk. 1989. aasta lõpul oli fondi suurus 35831 eksemplari, lugejaid oli 1004, neist lapsi 311.

1990-2009

1992. aastal alustati tööd Mustvee Linnavalitsuse alluvuses. Raamatukogu sisetöö jätkus senistes vormides, tunduvalt vähenesid aga raamaturahad. 1992. aasta veebruarikuus oli raamatukogus praktikal Viljandi Kultuurikolledži üliõpilane Jelena Kivimurd, kes kooli lõpetamise järel 1994. aastal Mustvee Linnaraamatukokku ka tööle tuli. Alates 1992. aasta novembrist hakkas raamatukogus koos käima käsitööring, millest kasvas välja Naisteklubi, kes siiamaani igal neljapäeval raamatukokku koguneb.
1996. aasta tõi raamatukogu ellu ühe negatiivse muudatuse. 28. veebruaril võttis linnavolikogu vastu otsuse kultuuriasutuste reorganiseerimise kohta. Selle tulemusena liideti Mustvee kultuurimaja ja raamatukogu. Raamatukogus kadus juhataja ametikoht, senine juhataja Jelena Kivimurd jäi tööle vanemraamatukoguhoidjana. Moodustatud kultuurikeskuse direktorina asus tööle endine kultuurimaja juhataja Evdokia Abakanova.
1998. aastal asus tööle Lukija Suvorova. 2001. aastal lahkus töölt Jelena Kivimurd, tema asemele tuli Liidia Krehhova. Raamatukogu tähistas oma 100. aasta juubelit. Liidia Krehova lahkus töölt 2003. aastal ja tema asemele asus tööle Laidi Zalekešina, kes samal aastal asus õppima Viljandi Kultuurikolledžis raamatukogunduse ja infoteaduse erialal, mille lõpetas 2008. aastal. 2004. aastal sai Mustvee Kultuurikeskusest jälle kaks üksust – Mustvee Kultuurikeskus ja Mustvee Linnaraamatukogu. 
Linnaraamatukogu sai omale esimese tööarvuti 2003. aastal. Raamatukoguprogramm RIKS saadi paar aastat hiljem. Alates 2005. aastast sisestati kõik uute raamatute andmed arvutisse. 2007. aastal alustati raamatukogus osalise elektroonilise laenutusega, 2008. aastal mindi täielikult üle elektroonilisele laenutamisele.
2010. aasta toob Mustvee Linnaraamatukogule kauaoodatud juurdeehituse ja täieliku renoveerimise.

Mustvee raamatukogu juhatajad läbi aegade:

1906- 1911 Gustav Buck

1912- 1920 M.J.Dubkovskaja

1945- 1949 Anastasija Gatsina

1950- 1954 Maria Runina

1954- 1984 Linda Liinve

1984- 1992 Ariadna Neverovskaja

1992- 1994 Helle Habakukk

1994- 1996 Jelena Kivimurd

1996- 2002 Evdokia Abakanova(Kultuurikeskuse direktor)

2003- 2004 Valentina Jazõkova(Kultuurikeskuse direktori k.t.)

2004- Laidi Zalekesina

II HETKESEIS

Mustvee Linnaraamatukogu on Mustvee Linnavalitsuse haldusalas tegutsev Mustvee linna asutus. Raamatukogu on üldkasutatav rahvaraamatukogu, raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, sisaldades teeninduspiirkonna elanikele vaba juurdepääsu informatsioonile, toetades elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning arvestades piirkondliku eripäraga. Raamatukogu kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajaliku trükised, teised teavikud ning avalikud andmebaasid.

Juhindume oma töös UNESCO rahvaraamatukogude manifestist, rahvaraamatukogu seadusest ja oma raamatukogu põhimäärusest.

Raamatukogu põhimääruse ja selle muudatused kinnitab Mustvee Linnavolikogu.

Mustvee Linnaraamatukogu pakub järgmisi põhiteenuseid:

  • Kojulaenutus

  • Kohalkasutus

  • Teatmeteenindus

  • E-teenindus (päringud, infootsingud, laenutähtaja pikendamine)

Mustvee Linnaraamatukogu pakub järgmise toetavaid teenuseid:

  • RVL (raamatukogudevaheline laenutus)

  • Lugejakoolitus

  • AIP (Avalik Internetipunkt)

  • Ürituste korraldamine ( näitused, kohtumisõhtud, arvutikoolitused, uudiskirjanduse tutvustamine lugejatele jne.)

  • Turismiinfokeskus

  • Paljundus- ja printimisteenus (tasuline)

  • E-teenindus (internetipanga tehingud, perioodika tellimine, autokindlustuse tegemine, piletite tellimine, tuludeklaratsioonide täitmine jms), ID-kaardi kasutamise võimalusi, e-maili loomine ja kasutamine.

Raamatukogu peaülesanne on lugejateenindus.

Mustvee Linnaraamatukogu lahtiolekuajad:

Esmaspäevast-reedeni kella 11.00-18.00

Laupäeviti kella 10.00-14.00

Iga kuu viimane reede on sisetöö päev (oleme külastajatele suletud)

Kontaktid:

Aadress: Tartu tn. 7, Mustvee linn, Jõgevamaa 49604

tel. 772 6346, e-post: mustvee.raamatukogu@gmail.com, koduleht: http://www.mustveermk.ee

Raamatukogul on oma eelarve ja pitsat.

Raamatukogu töötajate koosseis:

Direktor: 1,0

Vanemraamatukoguhoidja:1,0

Lasteosakonna laenutaja: 0,5

Koristaja 0,25

Haridus:

Kõrgem: 2

Kesk: 1

Keskeri: 1

III STRATEEGILINE PLANEERIMINE

Mustvee Linnaraamatukogu visioon -olla parim kakskeelne raamatukogu Jõgevamaal.

Mustvee Linnaraamatukogus pakutakse asjatundlikku ja meeldivat teenindust, arvestades oma lugejate vajadust ja eripära.

Raamatukogu vaevleb ruumipuuduses juba aastaid. Seoses hoone täieliku renoveerimise ja juurdeehitusega on meie nägemus raamatukogu edasiseks arenguks:

  • 1. Juurdeehitusega saame juurde laste lugemissaali, millest siiani kõige rohkem puudust tundsime. Üle poole Mustvee Gümnaasiumide lastest sõidavad kooli bussiga ja peale tunde peavad veetma aega bussijaamas bussi oodates. Laste lugemissaalis oleks huvilistel võimalus oma aega lugedes, lauamänge mängides või õppides veeta. See võimaldab korraldada ka erinevaid lasteüritusi.

  • 2. Ruumipuudus paneb selge piiri ka ürituste korraldamisele. Ürituste arv täna on tagasihoidlik, kuna puudub ruum nende korraldamiseks ja läbiviimiseks. Raamatukoguüritused on ka näitused ja väljapanekud, praegu puudub raamatukogus selline koht nende eksponeerimiseks.

Võimalikud üritused:

  • Kohtumisõhtud erinevate kirjanikega

  • Kirjastuste päevad. Mustvee raamatukokku saab kutsuda erinevaid kirjastusi tutvustama oma raamatuid ja neid müüma. Mustveelastel puudub täna võimalus osta Mustveest raamatuid- siis tekiks selline võimalus.

  • Erinevad lasteüritused: kirjandushommikud, teemapäevad. Võimalus kutsuda raamatukokku lapsi klasside kaupa- praegu selline võimalus puudub, kuna klassitäis lapsi lihtsalt ei mahu korraga lasteosakonna ruumi

  • Näituste korraldamine: erinevad kunstnikud, fotograafid jne. eksponeerivad oma töid. Tekib võimalus vastu võtta erinevaid rändnäitusi (näiteks Eesti Rahva Muuseumist), mis vajavad väljapanekuks suuremat ruumilist pinda.

  • Raamatukogu juures tegutseb juba aastaid aktiivselt Naisteklubi. Praegu on naiste valmistatud käsitööd raske ruumipuudusel tutvustada ja eksponeerida. Tulevikus tekiks raamatukokku käsitöö-nurgake, mis tutvustab Mustvee naiste käsitööd ja meie linna külastatavatel turistidel tekib võimalus Mustvee-temaatikaga käsitööd kaasa osta

  • Raamatulaadad

  • 3. Raamatukogu lugemissaalis asuvale Avalikule Infopunktile on vajadus eraldi ruumiks- lugejad lugemissaalis vajavad vaikust, infopunkti külastajad privaatsust.

  • 4. Raamatukogu töötajatel puudub puhkeruum- pikk tööpäev eeldab lõuna söömist ja paari kohvipausi. Raamatukogu koristajal puuduvad ruumid koristusvahendite hoidmiseks.

  • 5. Mustvee raamatukogul on rikkalik kakskeelne kogu- suurim venekeelne kogu terves piirkonnas ja Jõgevamaal. Ruumikitsikus seab piirid lugejale raamatute mugavaks eksponeerimiseks- kõik raamatud on avariiulitel, puudub hoidla.

  • 6. Raamatukogu poole on pöördutud ruumide rentimise sooviga, juurdeehituse valmimisega tekib võimalus rentida konverentsisaali erinevateks üritusteks. Seal võiksid toimuda ka raamatukoguhoidjate seminarid ning kirjandusõhtud.

Mustvee Linnaraamatukogu missioon

Mustvee Linnaraamatukogu tagab elanikkonna juurdepääsu teadmistele ja ideedele, toetab elukestvat õpet, aitab kaasa üldkultuurilisele ja emotsionaalsele arengule ning lugemisharjumuse kujunemisele.

Mustvee Linnaraamatukogu põhieesmärgid:

Kogu heal tasemel komplekteerimine on hästitoimiva raamatukogu põhialuseks. Komplekteerimine toetab raamatukogu põhieesmärki, milleks vaba juurdepääsu tagamine informatsioonile.

2010. a. eesmärgid: E-raamatukogu, e- teenuste ning andmebaaside senisest tõhusam tutvustamine, kasutajakoolituse korraldamine.

Lõpetada kogu raamatufondi sissekandmine elektroonilisse andmebaasi RIKS ja aasta lõpus teha ära inventuur. Raamatute sisestamisega alustasime aastal 2005 ja praeguseks on sisestatud elektroonilisse andmebaasi 24 792 eksemplari.

Uue raamatukogu kodulehe koostamine (praegune ei vasta enam vajadustele).

Mustvee linna raamatu väljaandmine. Selleks moodustatud komisjoni juhib linnaraamatukogu direktor L. Zalekešina

Jätkusuutlik raamatukogu töö ka muutunud majandussituatsioonis.

 

Mustvee linnaraamatukogu arengu eesmärgid:

  1. Raamatukogu kujundamine kaasaegseks teabe- ja infokeskuseks:

  • Uute teavikute soetamine raamatukogu komplekteerimiseelistustest lähtudes

  • Mitmekülgse perioodikakogu soetamine vastavalt nõudlusele

  • Heatasemelise kakskeelse kogu säilivuse tagamine

  • Üldkultuuriliste ja kirjanduslike ürituste läbiviimine

  • Näituste ja väljapanekute korraldamine, sh kodulooalane töö

     

    2.Kõikide huvigruppide info- ja lugemisvajaduse rahuldamine, lugejakeskne teenindus:

  • Jõgevamaa ühtse elektroonilise kataloogi loomine ja pidev täiendamine

  • Kaasaegsel tehnoloogial põhineva lugejateeninduse väljaarendamine

  • Laste lugemishuvi suunamine ja tõstmine


  • 3. Klientidele tingimuste loomine infoühiskonna ressursside ja teenuste oskuslikuks kasutamiseks:

  • Raamatukogutöötajaile regulaarse täiendõppe tagamine(osalemine keskkogu poolt korraldatavatel koolitustel)

  • Klientide koolitamine töötamaks e-keskkonnas ja kasutamaks kaasaegse raamatukogu teenuseid

  • Jätkata AIP teenuse pakkumist olemasolevate võimaluste piires

    4. Raamatukogu reklaam, maine tõstmine ja raamatukogutöötaja töö väärtustamine:

  • Oma sümboolika väljatöötamine

  • Töö kajastamine ajakirjanduses

  • Klientidele meeldiva töökeskkonna loomine

  • Töötajate töö tunnustamine

  • Arhiivialase töö viimine nõutavale tasemele


SWOT ANALÜÜS

Tugevused:

  • rikkalik kakskeelne kirjanduse kogu

  • professionaalsed töötajad

  • avakogud

  • töötajad valmis muutusteks

  • suur kasutajaskond

  • infotehnoloogia kasutamine ja suhteliselt hea riistvara

  • teenuste mitmekesisus

  • traditsioonid, ajalugu

  • süsteemi väiksus

  • arvestatav koht Mustvee kultuurimaastikul

 

Nõrkused

  • raamatukogu ruumide halb olukord

  • ruumikitsikus

  • vähe üritusi, kuna töötajate põhiaeg kulub raamatufondi sisestamisele

Võimalused

  • ühiskonna positiivne suhtumine raamatukogundusse

  • tihe koostöö ja head suhted teiste Jõgevamaa ja Eesti raamatukogudega

  • tõhusam koostöö linnavalitsuse ja teiste linna allasutustega(Kultuurikeskus, Lasteaed, Gümnaasiumid)

  • infotehnoloogia senisest suurem kasutamine

  • turismiinfokeskuse loomine

  • rahastamise stabiilsus

Ohud

  • elanikkonna vananemisest tingitud lugejaskonna vähenemine

  • linna investeerimisvõime vähenemine

  • eelarvest kaetavate tegevuskulude kasvu piiramine

  • teavikute hinna tõus

  • erialatöötajate järelkasvu puudumine

  • tasuta teenuse pakkuja mainega seotud ohud

PEST ANALÜÜS

Poliitilised faktorid

  • rahvaraamatukogu seadus

  • kohaliku omavalitsuse suhtumine

Sotsiaalsed faktorid

  • elanikkonna vananemine

  • noorte elama asumine suurematesse linnadesse

  • laste vähesus

Majanduslikud faktorid

  • eelarvest sõltuvad võimalused

  • elatustaseme tõus(paljudel on kodus arvuti ja lugemine jääb tahaplaanile. Vajalik info leitakse arvutist)

Tehnoloogilised võimalused

  • raamatukoguprogrammi olemasolu

  • arvutipargi täiuslikkus

  • elektrooniliste andmebaaside kasutamise võimalus

  • kaasaegne audiotehnika

IV ARENGUKAVA TÄITMINE

Arengukava täitmist arutatakse igal aastal raamatukogu kollektiiviga ja Mustvee Linnavalitsuses.